Cinque Terre ehk "viis maad"

 

Nimi Cinque Terre ehk "viis maad" vihjab viiele kaljudel asuvale rannakülale: Corniglia, Manarola, Monterosso al Mare, Riomaggiore ja Vernazza.

1997. aastast kuulub Cinque Terre koos Portovenere ning Palmaria, Tino ja Tinetto saarega UNESCO maailmapärandi nimistusse.

 

Omal ajal pääses Cinque Terre küladesse vaid merelt ja tänapävalgi pole maanteed, mis kõiki külasid omavahel ühendaks

  Mööda kaldakaljusid kulgeb vana Sentiero Azzurro jalgrada. Eraldatus pole neil imekauni asukohaga küladel ka kasvada lasknud. Rahvuspargist moodustab teise osa riiklikult kaitstud mereala. Rannikut iseloomustavad kõrged kaljud, koopad, lahekesed, väikesed rannad ja lõhenenud kivid. Mereelu on rikas. Seal elab palju veetaimi ja veeloomi, nii kalu kui delfiine.

 

 See on esimene Itaalia rahvuspark, mis on loodud sellise maastiku kaitseks, mis on peamiselt inimese loodud. Selle saavutamiseks toetab Itaalia riik vastutustundliku turismi arendamist rahvusparki, mis annaks võimaluse hiljem investeerida territooriumi ja sellel kasvatatavatesse toodetesse.

 Kui enne reisi algust viie küla kohta lugesin, jäi mu silme ette pilt kui väikestest armsatest romantilistest kohtadest. Kuid tegelikkus oli midagi muud isegi turismivälisel ajal (septembri lõpp) oli seal liiga palju inimesi. Jagati brošüüre, kus õpetati, kuidas käituda taskuvarastega ja võis näha hoiatavaid silte selle kohta. Nii me külastasimegi vaid kahte küla (külasid ühedas raudtee, mis tegi nende kohtade vahelise liikumise lihtsaks) ning võtsime suuna lõuna poole mere äärde, et võtta veel enne sügise tulekut päikest ja nautida veemõnusid.

 

Võrratu vaade Riomaggiore külale. Enne pildi tegemist saime end jahutada merevees, kuid juba hetke pärast oli tunda, kuidas lõõmav sügispäike kuivatab ihu ja juukseid.

Ilusat värvilist sügist soovides,

Kathy

Pisa katedraal ja kellatorn

Pisa marmorist torni nägime esimest korda 6 aastat tagasi, nüüd siis taaskohtumine. Koht ise on üks turistide meelispaikasid ning seetõttu käib seal ka vilgas suveniiride müük. Pisa torn on Pisa katedraali eraldiseisvana ehitatud kampaniil ehk kellatorn, mis asub otse katedraali taga.

Torni hakati ehitama  aastal 1173. See plaaniti esialgu küll otse ehitada, kuid torn hakkas õige pea iseenese raskuse ning pehme aluspinna tõttu viltu vajuma juba siis, kui ehitati alles 7-korruselise torni kolmandat korrust. Peale kolmanda korruse ehitamist jäi torni rajamine pea sajaks aastaks sõdade tõttu soiku.

 Töid jätkati alles 1272. aastal ning tollased arhitektid püüdsid torni edasist viltuvajumist takistada nii, et ehitasid järgnevate korruste seinad vajumise poolt kõrgemaks. Siis aga hakkas torn hoopis teisele poole vajuma ning õigupoolest tingiski just see torni nii suure kalde. Kellakamber ja seega ka torn lõplikult aga alles 1372. aastal.

Emahunt koos Romuluse ja Remusega

 Ja mida teevad enamus turiste Pisa torni juures- jah,õigus, eks ikka igasuguseid pilte, kus näiliselt lükatakse või toetakse seda.

 

 Pisa katedraali võimsad uksed
 

Pisa katedraal seest, see oli ka esimene koht, kus ma nägin, et ehtsate küünalde asemel kasutati elektriküünlaid.

 

Ingleid oli seal igasuguseid

Katedraali kaunistatud sambad.

Väravad, olgu need siis kodu- või taevaväravad

 

Järgmine sihtkoht Cinque Terre.

 

Kathy

Imelised vaated Como järvelt

 

Como järv  asub Põhja-Itaalias Alpide lõunajalamil. Itaalias tuntakse järve ka Lario nime all.

Como on laevatatav ja kalarohke.

Hargikujulise järve uhkuseks on maalilised mäed ning jõukad linnad Como ja Lecco. Juba sajandeid on Como ümbrus meelitanud ligi turiste ja suvitajaid.

Järve pindala 146 km², suurim sügavus 410 m. Como on üks Euroopa sügavamaid järvi.

 

Vaated Como järvelt

 Ostsime päevase laevapileti Como järvele, see tähendas, võisime laevalt maha minna ükskõik missuguses peatuses, seal ringi vaadata ja pärast edasi sõita. Tegime kaks peatust ning üheks selleks oli linn Varenna täpsemaks sihtkohaks Villa Monastero.

Pilt villast, kus see on näha kogu oma hiilguses jäi meil tegemata, kuid jäädvustatud sai see majesteetlik trepp. Kui mõelda tagasi aega, kui pererahvas saabus paadiga koju ning sai mööda suursugust treppi koju jalutada.

Kes kunagi seal käinud, teab et see on üks võrratult kaunis koht. Eriti ilus pidi see koht olema kevadel, kui õitsevad asalead ja rododendronid.

 

 

 

Villa juurde kuuluv aed oli väga korras, näha oli mitmeid aednike ning üks neist ulatas mulle selle kauni lõhnava roosiõie.

Algselt kasutati hoonet kloostrina, 1566 müüdi see maha Paolo Mornico'le. XIX sajandist on see kuulnud mitmele omanikele, mis on andnud villale  eklektilise välimuse.

 

Suurim Magnoolia puu, mida iial näinud

 

Värvirohkes aias

 

Võrratud vaated 

 

Teed, mis viivad sind kaugusesse

 

 

Villa Carlotta - villadest samuti üks tuntumaid ja ilusamaid. Ehitati see 1747. aastal rikkale Milano pankurile suveresidendiks, tänapäeval asub seal rikkalik kuntikogu. Samuti on seal botaanikaaed.

Väga iseloomulikud kitsad Itaalia tänavad

 

Laeva peal teadsid ühed ameeriklased rääkida, et selles kohas on toimunud James Bondi filmi võtted, kes sel teemal kodusemad on, võivad täpsustada. Filmi austajatele on vast teada ka see fakt, et näitleja George Clooney elamamine asub Como järve kaldal, kes abiellus just päev pärast meie lahkumist Veneetsiast.

Pilte siia valida oli minu jaoks väga raske, sest ilusaid vaateid, millest pilte sai tehtud, oli palju.

Itaalia reisi jätk juba järgmises postituses.

Kathy