Kui eelmises postituses oli pildile jäänud minu sügisene igatsetud reisisihkoht, siis nagu lubatud, on seekordne postitus meie enda helesinisest laguunist - meelespeaõite merest.
Kas igal aastal õitsevad need imeilusad lilled nii rikkalikult? Päeval sõites nägime õitest sinatavat maastikku ning teadsin, et õhtul tagasi tulles peame tegema seal mõned pildid. Lapsed olid kui noored varsad aasal, kepslesid ringi ning keerutasid end.
Valge-sinise mustriga (need liblikad on nii kenad) suvekleit sobib taga oleva taustaga imehäsi kokku ning kuna õhtused ilmad pole meil veel väga soojad, on külma kaitseks valge ponso (vist kutsuti seda ikka nii) :) Kleitide vastu on meil kõgil kolmel tüdrukul suur nõrkus, see konkreetne kleit osutus tütre poolt valituks, ning üks teine jäi meid veel poodi ootama. See suvine armas kleidike on ostetud Lindex-st.
Iga õis on võrratu meistriteos.
Selle kimbu annan ma sulle!
Kas pole need taevasinikarva õied imetlusväärsed...mina olen igatahes nende lummuses.
Pildid on tehtud õhtuse valguse käes, umbes kella 19-20 aegu.
Ma tean üht lille,
mis lihtne ja ilus.
Ta kasvas üles
põõsaste vilus,
ei ilusamat lille
ma enam ei tea,
seda lille hüütakse - meelsepea.
mis lihtne ja ilus.
Ta kasvas üles
põõsaste vilus,
ei ilusamat lille
ma enam ei tea,
seda lille hüütakse - meelsepea.
Mulle meeldib pildistada ja minu tütardele pildile jääda. Olime sellel päeval juba kaks fotosessiooni teinud ning lõpuks koju jõudes ütles mulle vanem tütar suure entusiasmiga uue pildistamise idee. Tal oli välja mõeldud nii koht, süzee ning isegi näidati ette poos, millega võiks pildile jääda. Ma olin sel hetkel nii üllatunud ja õnnelik - minu tütar.
Ehk siis juba järgmises postituses samad armsad lilled ja sama outfit kuid juba uus olustik ;)
Jälgige blogi ;)
Kõike kaunist
Kathy
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar