Nimi Cinque Terre ehk "viis maad" vihjab viiele kaljudel asuvale rannakülale: Corniglia, Manarola, Monterosso al Mare, Riomaggiore ja Vernazza.
1997. aastast kuulub Cinque Terre koos Portovenere ning Palmaria, Tino ja Tinetto saarega UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Omal ajal pääses Cinque Terre küladesse vaid merelt ja tänapävalgi pole maanteed, mis kõiki külasid omavahel ühendaks
Mööda kaldakaljusid kulgeb vana Sentiero Azzurro jalgrada. Eraldatus pole neil imekauni asukohaga küladel ka kasvada lasknud. Rahvuspargist moodustab teise osa riiklikult kaitstud mereala. Rannikut iseloomustavad kõrged kaljud, koopad, lahekesed, väikesed rannad ja lõhenenud kivid. Mereelu on rikas. Seal elab palju veetaimi ja veeloomi, nii kalu kui delfiine.
See on esimene Itaalia rahvuspark, mis on loodud sellise maastiku kaitseks, mis on peamiselt inimese loodud. Selle saavutamiseks toetab Itaalia riik vastutustundliku turismi arendamist rahvusparki, mis annaks võimaluse hiljem investeerida territooriumi ja sellel kasvatatavatesse toodetesse.
Kui enne reisi algust viie küla kohta lugesin, jäi mu silme ette pilt kui väikestest armsatest romantilistest kohtadest. Kuid tegelikkus oli midagi muud isegi turismivälisel ajal (septembri lõpp) oli seal liiga palju inimesi. Jagati brošüüre, kus õpetati, kuidas käituda taskuvarastega ja võis näha hoiatavaid silte selle kohta. Nii me külastasimegi vaid kahte küla (külasid ühedas raudtee, mis tegi nende kohtade vahelise liikumise lihtsaks) ning võtsime suuna lõuna poole mere äärde, et võtta veel enne sügise tulekut päikest ja nautida veemõnusid.
Võrratu vaade Riomaggiore külale. Enne pildi tegemist saime end jahutada merevees, kuid juba hetke pärast oli tunda, kuidas lõõmav sügispäike kuivatab ihu ja juukseid.
Ilusat värvilist sügist soovides,
Kathy
Nõus sinuga. Saabusin just praegu tagasi sygisesse koju. Kuid see paigake on maailma ilusaim koht, kus elavad väga sõbralikud inimesed. Koht, kus aeg voolab sinust läi, sest teisiti see olla ei saaks. Kui sa tead, et sul on aega nautida ja olla....siis on see Paradiis, kõikide oma ahvatluste ja lunastusega. Koht kuhu ikka ja alati tagasi tahta:)
VastaKustutaReisimisviise on mitmeid: ekskursioonid gruppidega - mida olen kogenud vaid kooli ajal. Reisid seltskondadega, kus on nalja ja lõbu kuid tekib ka eriarvamusi ja lahkhelisid. Võimalik ka üksi reisida, kuid minu jaoks kõige sobivamaks variandiks on reisida kahekesi või siis kogu oma väikse perega. Kogeda kõike seda ja jagada oma kõige kallimaga/kallimatega. Kui paariline on sinuga ühte kasvanud, siis on neil ühed huvid ja vaated, nii saabki minna kohtadesse ja olla seal just nii kaua süda ihkab. Nii ei teki ka tunnet, et soovid mõne koha jaoks aega võtta, kuid juba kisutakse sind järgmisse kohta. Viimasel reisil nägin uht väga armsat pilti: üks vanapaar istus kaunil promenaadil, kust oli imeilus vaade järvele. Nad lihtsalt istusid ja lugesid oma raamatut. Tundsid sellest kõigest rõõmu ning ei mingit kiirustamist. Reisimise ülim tase :)
VastaKustutaVäga huvitav lugemine ja ilusad pildid :)
VastaKustuta